Põhikiri

EESTI TEADUSLIK SELTS ROOTSIS

ESTNISKA LÄRDOMSSÄLLSKAPET I SVERIGE

PÕHIKIRI

I. Seltsi ülesanded

§ 1. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ülesandeks on:

a) edendada teadmisi ja laiendada tunnetust kõigi teaduste, nii humanitaar- kui ka loodusteaduste aladel, eeskätt Eesti maa ja rahva kui ka Eesti-Rootsi suhete ja ühisprobleemide uurimisel;

b) olla eesti teadlastele ühtlasi omavahelise sidehoidmise organiks ja üldisema iseloomuga vaimsete ning ideoloogiliste harrastuste viljeluskeskuseks.

§ 2. Oma ülesannete täitmiseks Selts:

a) korraldab ettekandeid, koosolekuid, kokkutulekuid ja muid avalikke esinemisi;

b) soetab erikirjandust ja kogub mitmesuguseid vajalikke materjale teaduslikuks otstarbeks;

c) organiseerib uurimistöö toetamist majanduslike vahendite, nagu stipendiumide ja muude soodustuste kaudu;

d) publitseerib tarbekorral perioodilisi ja muid teaduslikke väljaandeid;

e) asutab vajaduse korral osakondi teistes linnades.

II. Seltsi õiguslik seisund ja majanduslikud vahendid

§ 3. Seltsi tegevuse piirkonnaks on Rootsi riigi ala ja tema juhatuse asukohaks on Stockholmi linn. Seltsil on oma pitsat pealkirjaga: Eesti Teaduslik Selts Rootsis- Estniska Lärdomssällskapet i Sverige.

§ 4. Selts on juriidiline isik ja võib sellisena kasutada kõiki Rootsis kehtivate seadustega kooskõlas olevaid õigusi kapitalide asutamise ja kasutamise, liikuva ja liikumata varanduse omandamise, valitsemise jne. suhtes.

§ 5. Selts saab oma tulud liikmemaksudest, toetusist, annetusist, pärandusist, publikatsioonide müügist ja muist Seltsi ettevõtteist.

III. Seltsi liikmed, nende õigused ja kohused

§ 6. Seltsil on tegev-, toetav- ja auliikmed.

§ 7. Seltsi tegevliikmeks võivad olla eeskätt eesti rahvusest akadeemilised isikud, kes oma uurimustega on viinud teadust edasi või on näidanud tõsisemat huvi teadusliku töö vastu. Tegevliikmeid võtab vastu Seltsi juhatus sooviavaldaja kirjaliku avalduse ja kahe tegevliikme soovituse põhjal.

§ 8. Toetavliikmeiks võivad saada isikud, kes Seltsi tegevust majanduslikult mõjuvalt toetavad. Neid võtab vastu juhatuse ettepanekul Seltsi üldkoosolek.

§ 9. Auliikmeiks võidakse valida Seltsi tegevuse aladel väljapaistvalt teenekaid isikuid. Neid valitakse juhatuse ettepanekul Seltsi üldkoosolekul.

§ 10. Tegevliikmed maksavad iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse määrab kindlaks aasta-üldkoosolek. Toetavliige kohustub Seltsi toetama, kas ühekordse summaga või iga-aastaste maksudega, millede alammäärad otsustab aasta-üldkoosolek.

§ 11. Liige, kes kindlaks määratud tähtajaks oma liikmemaksu ei õienda, loetakse Seltsist lahkunuks.

§ 12. Liikmed võivad Seltsist igal ajal lahkuda teatades sellest kirjalikult Seltsi juhatusele.

§ 13. Liikmed, kes teadlikult töötavad Seltsi huvide vastu või osutuvad muul teel Seltsile tõsiselt kahjulikeks, võib aasta-üldkoosolek juhatuse ettepanekul või 1/3 liikmeskonna nõudel Seltsi liikmete nimestikust kustutada.

§ 14. Seltsi tegev- ja auliikmeil on koosolekutel sõna- ja hääleõigus.

IV Seltsi organid

§ 15. Seltsi organid on:

a) üldkoosolekud ja aasta-üldkoosolekud,

b) juhatus,

c) sektsioonid,

d) toimkonnad,

e) revisjonikomisjon.

§ 16. Seltsi organite sisekord, koosseis, tegevuspiirid ja võimkond määratakse vajaduse korral üksikasjalikumalt kindlaks nende kodukorras. Kodukorrad kinnitab üldkoosolek.

A. Koosolekud

§ 17. Üldkoosoleku võimkonda kuulub:

a) tegevliikmete vastuvõtmine Seltsi juhatuse ettepanekul;

b) auliikmete valimine Seltsi juhatuse ettepanekul;

c) sektsioonide ellukutsumine ja nende juhatajate valimine sektsioonide ettepanekul;

d) osakondade asutamine teistes linnades;

e) toimkondade valimine;

f) kodukordade kinnitamine;

g) Seltsi tegevuse lõpetamine ja

h) muude Seltsi ülesandeisse kuuluvate küsimuste otsustamine, mis ei kuulu otseselt aasta-üldkoosoleku võimkonda.

§ 18. Aasta-üldkoosoleku võimkonda kuuluvad kõik üldkoosolekule alluvad küsimused, peale selle aga:

a) tegevusaasta aruande kinnitamine;

b) eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

c) Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;

d) liikmemaksu suuruse otsustamine;

e) liikmete nimestikust kustutamine § 13 alusel;

f) põhikirja muutmine;

g) liikumata varanduste kohta otsuste tegemine jne.

Märkus: Tarbekorral võib eelarve ja tegevuskava kinnitamine toimuda aasta-üldkoosolekule järgneval esimesel üldkoosolekul.

§ 19. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vajaduse korral omal algatusel või revisjonikomisjoni kui ka ¼ Seltsi liikmete motiveeritud nõudmisel.

§ 20. Aasta-üldkoosoleku kutsub kokku juhatus iga tegevusaasta alguses.

§ 21. Koosolekuid juhatab Seltsi esimees või abiesimees ja protokollib Seltsi sekretär või abisekretär. Nende puudumisel valib koosolek juhataja ja protokollija.

§ 22. Hääletamine koosolekuil toimub lahtiselt, kui keegi liikmeist kinnist hääletamist ei nõua.

§ 23. Üldkoosolek on otsusvõimne, kui koos on vähemalt 1/6 liikmeid. Aasta-üldkoosolek on aga otsusvõimne ¼ liikmete osavõtul. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Häälte poolnemisel otustab juhataja hääl. Auliikmete vastuvõtmine, liikmete nimestikust kustutamine § 13 põhjal, põhikirja muutmine, liikumata varanduste kohta otsuste tegemine ja Seltsi tegevuse lõpetamine nõuavad otsustamiseks 2/3 häälteenamust koosolevate liikmete arvust.

§ 24. a) Kui hääletamiseks tarvilikku arvu liikmeid üld- resp. aasta-üldkoosolekule ei ilmu, võib juhatus, mitte varem kui ühe nädala pärast, kokku kutsuda uue koosoleku, mis kokkutulnud liikmete arvust hoolimata on otustusvõimeline eelmise koosoleku päevakorra otsustamata jäänud küsimustega.

b) Üld- resp. aasta-üldkoosoleku kutsed ühes päevakorraga tuleb liikmeile vähemalt üks nädal enne koosolekut välja saata. Kui üld- resp. aasta-üldkoosolek toimub teistkordselt, siis märgitakse see asjaolu kutses eraldi ära.

B. Juhatus

§ 25. Seltsi juhatus on vähemalt 9- liikmeline. Juhatus valitakse aasta-üldkoosoleku poolt üheks aastaks. Esimehe valib aasta-üldkoosolek eraldi, teiste juhatusliikmete ülesanded kinnitab ja jagab juhatus oma esimesel koosolekul.

§ 26. Juhatus:

a) esindab Seltsi;

b) võtab vastu tegevliikmeid ja esitab üldkoosolekule vastuvõtmiseks resp. valimiseks toetav- ja auliikmeid;

c) valitseb Seltsi varandusi ja kogusid;

d) valvab kodukordade täitmise järele;

e) koostab aastaaruande, eelarve;

f) kutsub kokku koosolekud, teostab nende otsused ja hoolitseb ettekannete eest;

g) otsustab kõiki muid Seltsisse puutuvaid küsimusi kuivõrra need ei kuulu üld- resp. aasta-üldkoosoleku võimkonda.

§ 27. Juhatuse koosolekust võtab sektsioonidesse puutuvate küsimuste arutamisel osa vastava sektsiooni juhataja sõnaõigusega.

§ 28. Juhatuse koosolek on otsustusvõimne, kui on koos vähemalt pooled juhatuse liikmed, nende hulgas esimees või üks abiesimees.

§ 29. Juhatus otsustab küsimused lihthäälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.

C. Sektsioonid

§ 30. Selts võib vajaduse korral üldkoosoleku igakordse otsuse alusel moodustada sektsioone. Sektsioonil on oma juhatus. Sektsiooni juhataja valitakse sektsiooni ettepanekul Seltsi üldkoosolekul üheks aastaks.

D. Toimkonnad

§ 31. Oma mitmesuguste eriülesannete teostamiseks asutab Selts vajaduse korral tomkondi.

E. Revisjonikomisjon

§ 32. Revisjonikomisjoni valitakse kolm liiget ja kaks asemikku üheks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmeiks ja asemikeks võivad olla tegevliikmed. Revisjonikomisjoni liikmed ei või samaaegselt olla revideerimisele alluvais Seltsi ameteis.

§ 33. Revisjonikomisjoni ülesandeks on revideerida Seltsi tegevust ja kontrollida juhatuse koostatud aruannet. Revisjonikomisjon esitab oma tegevusaruande üldkoosolekule vähemalt iga tegevusaasta alguses.

V. Osakonnad

§ 34. Selts võib vajaduse korral asutada üldkoosoleku otsusel teistes linnades osakondi, mis taotlevad Seltsi poolt tähistatud ülesandeid ja on struktuurilt Seltsile sarnased.

VI. Seltsi tegevuse lõpetamine

§ 35. Selts lõpetab oma tegevuse üldkoosoleku otsusel.

§ 36. Seltsi tegevuse lõpetamisel määrab üldkoosolek Seltsi varade ja kogude saatuse.

§ 37. Seltsi lõpetamise tegelikuks läbiviijaks valib üldkoosolek likvideerimise komisjoni. Likvideerimise komisjon valmistab aruande Seltsi majandusliku seisu üle ja koostab üksikasjalikud nimestikud Seltsi kõigi varade, materjaliliikide ja arhiivi kohta. Lõpetamine ja materjalide üleandmine fikseeritakse sellesisulise aktiga.