KEVAD 2024

◆ 29. mai kl 18:00 ettekandeõhtul tutvustab Kristo Burman oma uurimistööd ettekandega “Nähtava ja nähtamatu piiril: Inglid Euroopa filmikunstis”. Õhtu leiab aset Stockholmi Eesti Majas eesti keeles ja on kõigile, vaatamata liikmelisusele, avatud ning tasuta. Sel korral Zoomi kaudu liituda ei saa, seega palume kõigil huvilistel kohale tulla.

Ettekandest: Ingleid kui Jumala saadikuid ja teispoolsuse edastajaid on kujutatud mitmel erineval viisil juba filmikunsti algusaastatest. Ettekanne tutvustab äsja alanud uurimisprojekti, kus põimuvad filmi-, kunsti- ning usuteadus, ning mis keskendub inglitele Euroopa filmikunstis ajavahemikus 1965-2005, kus nad tihti nagu ka varem maalikunstis end ilmutavad nähtava ja nähtamatu piiril. Uurimise üks eesmärke on analüüsida, kuidas Euroopa filmikunst kujutab ingleid, süvenedes nende esitamise viisidesse – kuidas filmiloojad on suutnud edastada nähtava ja nähtamatu piiri kontseptsiooni, samuti ilmutusi ja unenägusid – ja seostesse kunstiajalooga mis omakorda võimaldab laiemat kultuurilist dialoogi.

Kristo Burman, PhD, kirjutas 2010 a. doktoritöö teatraalsusest Ingmar Bergmani filmides, ja on peale seda ka tegelenud Bergmani kirjatööde välja andmisega. Aastast 2002 on ta töötanud õppejõuna erinevades Rootsi ülikoolides Luleåst Lundini, samuti külalisõppejõuna näiteks Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Milano ja Reykjaviki Ülikoolides. Hetkel on ta filminduse õppetoolijuhataja Dalarna Ülikoolis.

◆ 11. aprill kl 18:00 ettekandeõhtul räägib Mall Kriisa teemal ”50 aastat arstiametis”. Ettekande esimene pool käsitleb Mall Kriisa perearsti ja geriaatria töö aega, pannes perearsti tegevuse arengu ajaloolisse perspektiivi. Teises pooles tuleb juttu tema praegusest tööst, mis hõlmab hügieeni tervishoiu valdkonnas ning miks Mall Kriisa otsustas drastiliselt oma tegevusala vahetada. Õhtu leiab aset Stockholmi Eesti Majas eesti keeles ja on kõigile huvilistele avatud ning tasuta. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel klõpsates lingil: https://us02web.zoom.us/j/81778994878?pwd=Q0p0czVqeERxYS96QjQxQ3lCUzNZUT09

◆ 14. märts kl 18:00 emakeelepäeva tähistamiseks arutame Ants Andersoni raamatu ”Keeleparenduse võimalusi. Keelekorralduslik sõnavõtt” teemadel. Vestlust arendavad Ants Anderson ja Raimo Raag. Vestlusõhtu toimub Stockholmi Eesti Maja suures saalis. Kõik huvilised on soojalt oodatud! Õhtuga saab liituda ka Zoomi teel, klõpsates lingil https://us02web.zoom.us/j/82160591107?pwd=bld4My9QTE5MVjQ4VTd4dnlzS1RUUT09 . Ants Andersoni raamat käsitleb eesti keele poliitikat, keelekorraldust, eesti keele sõnavara eriti uudissõnade poolest ning annab ülevaate eesti keele arendamise ajaloost. Peatutakse pikemalt ka sõnatüübistikul ning sõnavara rikastamisel. Raamatu kohta saab rohkemat infot Ants Andersonilt emaili aadressil eneants61@gmail.com või pöördudes suuremate raamatupoodide veebilehekülgede poole.

Ants Anderson on tuntud kohtupsühhiaater, kes töötas pikalt Stockholmi Kohtupsühhiaatria Kliinikus peaarstina, on avaldanud töid psühhopatoloogia, psühhiaatrilise terminoloogia, arstieetika jm teemadel ning teinud koostööd ka paljude Eesti teadus- ja psühhiaatriaasutustega. Ants Andersonil on olnud eluaegne huvi eesti keele ja grammatika vastu. Mullu sügisel ilmus raamat tema kogutud mõtisklustega ’’Keeleparenduse võimalusi. Keelekorralduslik sõnavõtt’’. Ants Anderson on muude tegevuste kõrvalt olnud ka ETSR pikaaegne liige ja endine esimees.

Raimo Raag on Uppsala ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige ja ETSR auliige. Ta on olnud Uppsala ülikooli soome-ugri instituudi õppejõud, professor ning õppetooli juhataja, andnud loenguid üle kogu maailma, koostanud sõnaraamatuid, teadustrükiseid ja õppematerjale. Raimo Raagi uurimisvaldkondadeks on rootsi ja eesti keele- ja kultuurisidemed läbi aegade, kirjakeele ajalugu, sõnavara ja grammatika.

◆ 22.veebruar, kl 17:00 ETSR aasta üldkoosolek. Ootame kõiki seltsi liikmeid koosolekust osa võtma. Liituda saab ka Zoomi lingi teel https://us02web.zoom.us/j/83883932518?pwd=b25mMXRUaHMrb1ltSTNmTDQ1RU5jQT09. Kui sa ei ole saanud seltsi tegevus- ja majandusaruannet ning tegevuskava majandusprognoosiga, palume võtta ühendust aadressil teaduslikselts@gmail.com. Algusega kl 18:00 peab Södertörni ülikooli professor emerita Anu Mai Kõll teadusliku ettekande teemal ”Eesti iseseisvus ja ajaloolased”. Ettekandeõhtule on oodatud kõik huvilised! Õhtu üritused leiavad aset Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34.

Anu Mai Kõll: ‘‘Olen pensionil olnud juba 12 aastat. Kaitsesin majandusajaloo väitekirja aastal 1983 Stockholmi ülikoolis. Pärast kaitsmist jätkasin sealsamas ülikoolis, aga juba lektori, dotsendi ja lõpuks professorina Majandusajaloo instituudis, Centrum för Baltiska Studier, ja Ajaloo instituudis. 2006. aastal kolisin Södertörn ülikooli (högskola) juurde, kus olin uurimiskeskuse Centre for Baltic and East European Studies (CBEES) juhataja. Olen uurinud põllumajanduse arengut nii Rootsis kui Baltikumis, aga eriti just Eestis.’’ 

Anu Mai Kõll ettekandest ”Eesti iseseisvus ja ajaloolased”: ‘‘Tagantjärele vaadates oli kõige huvitavam osa minu tööst Baltimaade iseseisvumise ajal. Siis oli võimalik tutvuda Eesti ajaloolastega ja nendega koostöös kaardistada Eesti vabariigi majandusajalugu ajavahemikul 1919-1939, kuna Nõukogude aegne pilt tundus puudulik. See töö veel jätkub, ja kuigi ma enam uurimistööga aktiivselt ei tegele, tutvustan ma mõnikord oma kolleegide tööd.’’

SÜGIS 2023

1.detsember, kl 17:00 eestikeelse ülikooli aastapäeva aktus toimub Eesti Suursaatkonnas Stockholmis, Tyrgatan 3/3a. Külla tulevad prof. Pille Pruulmann-Vengerfeldt ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) rektor Tiit Land. Aktusel esitab muusikat Carolin Karo, õhtu lõpetab vestlus vahuveiniga suupistelaua juures. Osalemistasu 150 SEK. Vajalik registreerumine täisnime ja sünniajaga aadressil teaduslikselts@gmail.com hiljemalt 27. novembriks.

Prof. Pille Pruulmann-Vengerfeldti ettekanne teemal ”Kasvatades muuseumiuuringute-Kratti”. Muinasjuttudest tuttav kratt tuleb ehitada käepärastest vahenditest – kausid kannikateks, nöörijupp soolikateks, vihtadest tiivad ja kolm tilka verd kaduneljapäeval ristmikul. Aga krati-ehitaja peab ka kaval olema – vahest saab veretilkade asemel sõstramahlaga hakkama? Selles aastapäevaettekandes räägin pisut lähemalt, kuidas ma oma Eesti Rahva Muuseumi ja Malmö Ülikooli kolleegidega kratte olen kasvatanud. Vaatan natuke tagasi ja räägin, millised kratimaterjalid ma Tartu Ülikoolist kaasa võtsin, kuidas ma krati Eesti ja Rootsi vahet lendama olen pannud ja mil moel Malmö Ülikool pakub keskkonda, kus kratt kasvada saab.

Pille Pruulmann-Vengerfeldt on Malmö Ülikooli meedia ja kommunikatsiooniuuringute professor alates 2016. aastast. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis ja jõudis enne Rootsi kolimist olla seal samas aastatel 2014-2016 meediauuringute professor. Pille on Academia Europaea Filmi, media ja visuaaluuringute liige, Euroopa Kommunikatsiooni Uuringute ja Hariduse Assosatsiooni juhatuse liige ja ECREA suvekooli rahvusvaheline direktor. Pille uurib loominguliste ja kaasavate meetoditega andmete kasutamist ja digitaliseerimist meedia ja muuseumiorganisatsioonides ning seda, kuidas auditooriumide osalust suurendada.

TalTech rektor Tiit Land peab ettekande Eesti teaduse ja kõrghariduse tänasest seisust ja väljakutsetest ning eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikusest. 

Tiit Land on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) rektor. Ta on lõpetanud 1989. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal ning kaitsnud 1994. aastal doktoritöö Stockholmi Ülikoolis neurokeemia ja neurotoksikoloogia erialal. Pärast doktorikraadi omandamist töötas 1994−1999 Ameerika Rahvuslikus Terviseinstituudis (National Institutes of Health) järeldoktori ning teadurina ning 1999−2006 Stockholmi Ülikooli neurokeemia osakonnas teaduri ja õppejõuna. 2007. aastal valiti ta Tallinna Ülikooli keemia professoriks. 2008−2011 töötas Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktorina. 2011. aastal valiti ta Tallinna Ülikooli rektoriks, kellena töötas pärast teistkordset valimist 2016. aastal kuni 2020. aasta sügiseni. Tema teadustegevuse põhisuunad on raua ainevahetusega seotud mehhanismide ning sellega seotud haiguste molekulaarsete põhjuste uurimine organismides [tekst võetud Arenguseire Keskuse leheküljelt Tiit Land – Arenguseire Keskus].

9. november, kl 18:00 Sirel Heinloo ettekanne teemal ”Marie Under ja eesti kirjandus rootsi keeles”. Ettekandeõhtu toimub Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. Zoomi teel liitumiseks klõpsa lingil https://us02web.zoom.us/j/86558873250?pwd=aHk0NmsyUzNjZlV0WHQyUFUvRE0yZz09

Sirel Heinloo on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse eriala doktorant, kelle uurimisteemaks on „Eesti kirjandus rootsi keeles“. Kõige enam on Heinloo uurinud Jaan Kaplinski rootsikeelset retseptsiooni, seda nii bakalaureuse- kui magistritöös. Nüüd sukeldub ta oma uurimises varasemasse aega, mis tähendab, et doktoritöös saab valgustatud, kuidas kujunes eesti kirjanduse tõlkimise algusperiood aastatel 1938–1969. Sellest ajast võib leida ka Marie Underi tõlketeoste ilmumise. Oma ettekandes käsitleb Heinloo nii Marie Underi rootsi vastuvõttu kui ka eesti kirjanduse varasemat tõlkimist laiemalt.

Alates 2017. aastast on Sirel Heinloo ka Eesti luuleprõmmu eestvedaja ja korraldaja. Selleks asutas ta Eesti Lavaluule MTÜ, mis edendab eesti luuleilma ka laiemalt. Aastal 2021 valmis Sireli eestvedamisel ja osalusel 4-osaline rahvusvaheline luulefilm „Tundekasvatus“ / “Sentimental Education“. Luulefilmi saab vaadata siit: https://youtube.com/playlist?list=PLECVhUee5Qv80w-1NfrE6Z5XyZ-1UtJUm&si=BOpx8jOQJ7o8TElJ

19. oktoober, kl 18:00 Mairi Savage ettekanne meditsiini korraldusest ja juhtimisest. Ettekandeõhtu toimub Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. Zoomi teel liitumiseks klõpsa lingil: https://us02web.zoom.us/j/85928030701?pwd=dThPRkpPOTVrK1oycTJ1YUNKZVdkUT09 NB! Kuupäeva muutus võrreldes varajasema infoga!

Ettekandest. Tervishoid on pidevas, märkmisväärses muutumises, et võimaldada elanikkonnale kättesaadavat, kvaliteetset, aga ka kuluteadlikku raviteenust. Demograafilisi muutusi ja tehnoloogilisi arenguid hinnates saame väita, et tervishoiusüsteemid ei saa kunagi enam nii hästi mehitatud ja finantseeritud olema, kui nad käesoleval hetkel on. Teisisõnu, vaja on radikaalselt teistsugust töökorraldust, et rahuldada kasvavat tervishoiuteenuste vajadust. Ettekanne tugineb Mairi Savage’i doktoritööl tervishoiujuhtimisest ja arutleb teemadel, nagu kes ja kuidas peaksid muutusi võimaldma ja juhtima ning kuidas juhtide arengut parimal võimalikul moel toetada.

Mairi Savage, MPH, PhD on Medical Management Center’i teadur Karolinska Instituudis ja iga-aastase Mayo kliiniku ja Karolinska Instituudi teaduskonverentsi kaasesimees alateemal tervishoiu korraldus ja innovatsioon. Tema eesmärk on arendada tervishoiujuhte, et nad tahaksid ja oskaksid eest vedada positiivseid muutusi kiiresti arenevates tervishoiusüsteemides. Aastal 2020 kaitses ta sel teemal oma doktorikraadi. Aastatel 2018–2023 töötas Mairi Savage Karolinska Ülikooli haiglas, kus tal oli võimalik kavandada ja ellu viia juhtimisprogramme, mis olid kooskõlas haigla strateegiliste prioriteetidega ja kohandatud akadeemilise meditsiini ainulaadsele keerukusele. Enne doktorantuuri ja ka doktorantuuri ajal tegeles ta arvukate uurimisprojektidega, õpetas rahvusvahelises terviseökonoomika, -poliitika ja juhtimise magistriprogrammis ning aitas kaasa strateegilistele algatustele nagu Karolinska Instituudi strateegia 2030 ja töö säästva arengu eesmärkidega. Mairi Savagel on rahvusvaheline juhtimiskogemus mittetulundussektorist ja aastatel 2007-2010 töötas ta Eestis Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuhina.

14. september, kl 18:00 Carolin Karo ettekanne ‘‘Pianist Hilja Saarne elust ja kontserttegevusest rootsieestlaste kogukonna peegeldusena’’. Ettekandeõhtu toimub Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34. Kuulata saab ka Zoomi teel klõpsates internetilingil https://us02web.zoom.us/j/88610787173?pwd=dEplN0RRSWxvdlpyTFRJUHZ3UU5YZz09 

Hilja Saarne (12.05.1911–14.01.2001) oli Eesti pianist, kelle valdav osa kontserttegevusest jäi 1944. aasta järgsesse aega, mil ta põgenes teise maailmasõja sündmuste tõttu Rootsi. Saarne elu kattus paljuski oma saatusekaaslaste omadega, kuid eriline on see, et tal õnnestus oma erialaga jätkata ja lausa edu saavutada – tema kontserttegevus oli aktiivne, ta salvestas Rootsi Raadio jaoks palju (sh eesti) muusikat ja ta oli oluline sõlmpunkt väliseestlaste kogukonnas. Tema elukäik oli tihedalt läbi põimitud 20. sajandi karmide sündmustega, kuid kuna ta ise mälestusi üles ei kirjutanud, siis tema peegelduse loomine on olnud küllaltki kollaažilik ja toetub eelkõige teiste meenutustele temast, arhiivimaterjalidele, kavalehtedele ja artiklitele ajakirjanduses.

Carolin Karo õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmis Kuninglikus Muusikaakadeemias klassikalise klaveri erialal.  2023. kevadel lõpetas ta  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi muusika interpretatsioonis, spetsialiseerumisega klassikalisele klaverimängule. Carolin Karot huvitab üleüldiselt Eesti diasporaa, aga eriti põnevaks on osutunud Rootsi ja Kanadasse põgenenud muusikute saatus ja identiteeditunne, mis on teemana kahetsusväärselt vähe tähelepanu saanud. 

1. september, kl 17:00 ETSR Aastaraamatu XVI esitlus Eesti Suursaatkonnas Stockholmis (Tyrgatan 3/3a). Kohal on aastaraamatusse panustanud autorid, õhtut juhatab peatoimetaja Helena Faust. NB! Vajalik etteregistreerimine (eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg)  e-posti aadressil  teaduslikselts@gmail.com. Saatkonda sisenemisel on vajalik esitada isikut tõendav dokument! Registreerumine on lõppenud. Ootame kõiki teisi liituma läbi internetisilla klõpsates Zoomi lingil: https://us02web.zoom.us/j/81847839663?pwd=ZC9CbFRnNTc3eUQ1N2N3OVAvYW1tZz09

Aastaraamatu hind on 250 SEK ning seda saab osta koha peal ning järgnevatel ETSR üritustel. Ostusoovist teavita seltsi e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

KEVAD 2023

11. mai – kl 18:00 ettekandeõhtu. Evelin Tamm peab ettekande Uppsala ülikoolis tehtud magistritööst teemal ”Vene rünnak Ukraina vastu ja Eesti-vene identiteedi muutumine”. Ettekannet on võimlik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com. Ettekanne on kokkuvõtte Uppsala Ülikooli kaasaegsete keelte instituudis detsembris 2022. aastal kaitstud magistritööst. Oma magistritöös uurisin, kuidas Krimmi annekteerimise järgne rahvusvaheline konflikt  mõjutab Eesti venekeelset elanikkonda võttes aluseks Eesti ühe tuntuima ja tunnustatuma venekeelse autori lühiromaani. Töö teoreetiline osa põhineb kohalike eesti-vene kirjandusteadlaste materjalidel (Igor Kotjuh, Ljubov Kisseljova jt) ja Eesti, Läti ja Leedu postkolonialistiku koolkonna töödel (Epp Annus jt). 2021. aastal elas Eestis 382 000 venekeelset elanikku, neist ca 70 000 Venemaa kodanikku. Töös uuritakse, kuidas Venemaa rünnak Ukraina tervikklikkuse vastu ja Krimmi annekteerimine on mõjutanud Eesti venekeelseid identiteete. Ivanovi lühiromaan kirjeldab nii hübriidseid liberaaliseid muutusi ja Kremli kriitikat kui putinistlikke suundumusi ja “tüüpilise vene putinisti” kujunemist Euroopas, samas taastootes kolonialistikku Venemaa-keskset diskursust. Eesti kultuur, keel ja eestlased jäävad teoses täiesti tahaplaanile.

13. aprill – kl 18:00 ettekandeõhtu. Liisa Sõmersalu räägib kommunikatsioonipraktikatest ja -ruumidest Eesti vabaühenduste igapäevatöös. Ettekannet saab kuulata ka Zoomi teel klikates lingil

Ettekanne põhineb litsentsiaadi uurimistööl ning keskendub järgnevatele küsimustele: milliseid meedia- ja kommunikatsioonipraktikaid kasutavad Eesti vabaühendused oma igapäevatöös? Milliseid füüsilisi ja sümboolseid ruume Eesti vabaühendused kasutavad ja loovad ning millistesse ruumidesse nad proovivad siseneda suheldes nii organisatsioonisiseselt, võimuesindajatega kui ka laiema publikuga? Kuidas need eelmainitud kommunikatsioonipraktikad ja -ruumid arenevad läbi aja koos vabaühenduste/kodanikualgatustega? Ettekanne hõlmab ühelt poolt väljaarenenud vabaühenduste igapäevatööd ning teisalt teeb ülevaate kodanikualgatuse Eesti Metsa Abiks arengust nende esimese kahe tegevusaasta jooksul. Jutuks tuleb muuseas kodanikukultuur, Eesti meediamaastiku eripära ning Facebooki roll Eesti vabaühenduste igapäevatöös. Liisa Sõmersalul on litsentsiaadi kraad meedia- ja kommunikatsiooni erialal Södertörni Ülikoolist. Tulevikus näeb Liisa end töötamas keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega.

30. märts – kl 17:00 ETSR aasta üldkoosolek. Kl 18:00 Uppsala ülikooli emeriitprofessor, ETA välisliige ja ETSR auliige Raimo Raag peab teadusliku ettekande teemal ”Rootsi kirjakeel varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal” Ettekannet on võimlik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com. Läänemere idakalda varauusaegses kirjakultuuri ajaloos on kaks selgelt domineerivat keelt, uusladina ja saksa keel. Arvestatav seisund kuulub aga veel rootsi keelele. Olid ju Vana-Liivimaa kokkuvarisemise tulemusena tekkinud provintsid Eesti-, Liivi-, Ingeri- ja Saaremaa päris pikka aega Rootsi ülemvõimu all, Eestimaa poolteist sajandit, Liivimaa ja Ingerimaa ligi sada aastat ja Saaremaa kuuskümmend viis aastat. Pikaajalise riikliku kuuluvusega kaasnes otsene läbikäimine nii Rootsi emamaaga kui Läänemere idakalda Rootsi valdustesse saabunud rootslastega, mis tahes või tahtmata lisas värvi Läänemereprovintside keelelisele pildile. Oma ettekandes tutvustan rootsi kirjakeele kasutust varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal ning Narvas, kuigi Narva asus Liivimaast 1642. aastal omaette provintsiks eraldatud Ingerimaal ja oli selle halduskeskus. Keskendun Rootsi Läänemereprovintsides avaldatud rootsikeelsele trükitoodangule, selle ulatusele, trükiste laadile ja nende autoritele. Põgusalt puudutan ka rootsi keele kasutamist käsitsi kirjutatud aktides, eeskätt haldusdokumentides ja kirjavahetuses.  Raimo Raag on Uppsala ülikooli emeriitprofessor. Tema peamisi uurimisvaldkondi on rootsi ja eesti keele- ja kultuurisidemed läbi aegade.

SÜGIS 2022

1. detsember – eestikeelse ülikooli 103. aastapäeva pidulik aktus. Teadusliku ettekande peab professor Ülo Langel teemal ”Uus farmakoloogia”. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com. Teaduslikul ettekandel tehakse sissejuhatus süstikpeptiidide olemusest, senistest kasutusaladest ja tuleviku võimalustest nii alusuuringutes kui ka tulevikufarmakoloogias. Lähemalt tutvustatakse prof Langeli laborites välja töötatud PepFect and NickFect tehnoloogiaid ning nende potentsiaali geeniteraapias. Ülo Langel on Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi professor ja Stockholmi Ülikooli professor. Ta on olnud Tartu Ülikooliga seotud juba alates aastast 1969. a., lõpetas bakalaureuse 1974. a., ja kaitses 1980. a. kandidaadikraadi TÜ/TA Keemiainstituudis kandidaadikraadi ja 1993. a. doktorikraadi. Ta on olnud nii nooremteadur, dotsent kui ka külalisprofessor ning alates 2007. a. TÜ professor. Prof. Langel on Stockholmi Ülikoolis töötanud külalisuurija dotsendina ning aastast 2001 professorina USA s Scrippsi uurimisinstituudis dotsendina (2000-2001). Hetkel on Prof. Langel Ljubljana ülikooli au-külalisprofessor, Scrippsi uurimisinstituudis adjunktprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia välisakadeemik ja Academia Europea akadeemik. Ta on korraldanud ja esinenud ettekannetega arvukatel teaduskonverentsidel ja on 480 teadusliku töö (kaas)autor (IF 79). Eesti riik on autastustanud teda Valgetähe ordeni IV järguga ning teaduspreemiaga (2009. a.) ning lisaks Tartu Ûlikooli medaliga (2020. a.). Prof Langel on juhendanud 52 doktorit neist 19 on kaitsnud Eestis. Ta on käivitanud ravimite väljatöötamisele orienteeritud väikefirmad CEPEP, Pepfex ja SelfDiagnostics ning on 22 patendi ja patenditaotluse kaasautor.

10. november kl 18:00 ettekandeõhtu – Mikael Laidre antiikajaloo teemaline ettekanne ‘’Res publica, mitte vabariik’’, kus räägitakse ühe olulise poliitilise mõiste lätetest. Suur osa meie kaasaegsest poliitilisest terminoloogiast pärineb antiigist. Sellest hoolimata ei pruugi mõistete sisu ajastuteüleselt kattuda. Nii on ka „vabariigiga“, mis enamikes euroopa keeltes tuleb ladinakeelsestres publica. Erinevalt levinud arvamusest valitseb üsna tugev teaduslik konsensus, et res publica tähendus ei olnud algselt eksklusiivselt vabariiklik. Ettekanne keskendub res publica mõiste kujunemisele ja tähendusele antiikses Roomas, põgusate viidetega termini jätkuloole.

Mikael Laidre on antiikajaloolane. Tal on King’s College London’ist bakalaureuse kraad ja magistrikraad University College London’ist. Oma igapäevatöös on Mikael diplomaat ning hetkel töötab Eesti saatkonnas Stockholmis. Ta on abielus ja kahe poja isa.

Ettekandeõhtu toimub eesti keeles, Stockholmi Eesti Maja suures saalis, Wallingata 34. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

10. oktoober (esmaspäev) kl 18:00 ettekandeõhtu – Marti Jeltsov peab ettekande energiakriisist Eestis ja Euroopas. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com. NB! Kuupäeva muutus võrreldes varajasema infoga.

Ettekanne “Energiapalavaik Eestis ja Euroopas ning tuumaenergeetika roll dekarboniseerimisel”.

Energeetikasektori temperatuuri näitab kõige paremini elektri hind, mis sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kõrged hinnad sisuliselt üle terve Euroopa tähendab valdkonnas tõsist palavikuseisundit. Ettekandes püüame analüüsida probleemi põhjuseid ja kirjeldada võimalikke lahendusi lähemas ja kaugemas tulevikus. Detailsemalt vaatleme olukorda Eestis ning kirjeldame tuumaenergia rolli teel süsinikvabasse maailma.

Marti Jeltsov on füüsik (Tartu Ülikool) ja tuumaenergeetik (KTH Stockholm). Hetkel töötab Marti Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) tuumateaduse ja -tehnoloogia uurimisgrupi juhina ning Fermi Energia tehnoloogiajuhina.

21. septembril toimub ühiskülastus Nobeli preemia muuseumisse Stockholmis. Soovist ühineda palume teatada vähemalt 18. septembriks kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

KEVAD 2022

12. mai kl 18:00 ettekandeõhtu – ETSR ettekandeõhtul tuleb juttu seltsi kauaaegse liikme, Dr. Koidu Noréni (PhD) teadustööst, mis käsitleb inimese tervist ja keskkonnamürkide seiret. Dr. Norén pani 1970. aastatel aluse väga olulisele uurimisvaldkonnale, mis asetas emapiima uuringud keskkonnamürkide seires kesksele kohale. Eriti ohtlikeks mürkideks on püsivad orgaanilised saasteained, mis on toksilised bioakumuleeruvad kemikaalid ning kahjustavad inimese tervist.

Püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kuuluvad taimekaitsevahendeid (näiteks DDT), tööstuses kasutatavaid kemikaale (näiteks polüklooritud bifenüülid) ja tootmisprotsessi kõrvalsaaduseid. Need kemikaalid võivad kahjustada inimese immuun, närvi-, sisesekretsioonisüsteemi ja paljunemisfunktsiooni ning põhjustada ka kasvajate teket. Koidu Noréni uurimistöö näitas, et nii need püsivad orgaanilised saasteained kui ka raskemetallid jõuavad imetava ema piima ning sealt edasi lapsele. Emapiima monitooring oleks seega üks oluline mitte-invasiivne meetod keskkonnamürkide seireks.

Dr. Koidu Noréni töö keskkonnamürkidega algas 1960. aastate algul Gunnel Westöö laboris. Seal ta tegeles erinevate mürgiste ainete sisalduse uurimisega aiasaadustes ja sisevete kalades. Uuritavateks mürgisteks aineteks olid näiteks kloreeritud pestitsiidid, elavhõbe ja metüülelavhõbe. Sealt edasi tuli idee uurida ka emapiima, kuid seda oli raske toiduainete osakonnas juurutada. Selline metoodiline mürkide uurimine oli rahvale muret tekitav ning äratas seega ka ajakirjanduses palju huvi. Edasi läks Koidu Norén juba Karolinska Instituuti, kus ta aastal 1987 kaitses oma doktoritöö meditsiinilise keemia vallas. Väitekiri teemal ‘’Uurimused kloreeritud miljööjäätmetest emapiimas’’ keskendus rasvlahustuvatele kloreeritud keskkonnamürkide, nende analüüsile ning võimalike allikate uurimisele.

Tänapäeval viib emapiima uuringute seireprogrammi läbi nii WHO kui ka riikide enda uurimisasutused. Näiteks Rootsis teeb emapiima seiret Rootsi Toiduamet, et uurida püsivate orgaaniliste saasteainete mõju inimesele üle pikema ajaperioodi. Eestis on tehtud eeluuringuid, et Euroopa biomonitooringu võrgustikuga lähitulevikus liituda.

Ettekandega esineb Piret Villo, kes töötab Kuninglikus Tehnikainstituudis (KTH) Stockholmis sünteetilise elektrokeemia alal. Koidu Norén on andnud oma heakskiidu ettekandeõhtu toimumisele ning vastab hea meelega peale ettekannet kuulajate küsimustele. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

21. aprill kl 18:00 ettekandeõhtu – Eestist tuleb külla Marju Taukar, kes räägib oma tõlketeaduste alasest doktoritööst. Ettekande pealkiri on ”Tõlgitud ja algupäraste eestikeelsete tekstide automaatsest klassifitseerimisest”. Tõlkimise ja eriti tõlgetega on kokku puutunud meist peaaegu kõik, seepärast kerkib nende üle arutledes esile palju arvamusi ja kogemusi. Marju Taukarit on tõlkeuurijana huvitanud, kas tõlgetel on kvantitatiivsel lähenemisel mingi ühine nägu ja kuidas see tekib.  Doktoritöös oli uurimusse kaasatud kokku 13 miljonit sõna ilukirjanduslikku teksti. Selline maht võimaldas esile kerkida pigem üldisel kui individuaalsel. Meetodina kasutati peamiselt tekstide klassifitseerimist, et näha kuidas paigutuvad automaatsel klassifitseerimisel tõlgitud ja algupärased eestikeelsed tekstid. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas sõnasagedustel põhinev algoritm leiab tõlgetes piisavalt sarnasusi, et klassifitseerimisel eristada tõlkeid algupärastest. Selgus, et leiab. Ettekandes räägitaksegi lähemalt, mille põhjal eristamine õnnestus ja tutvustatakse, kuidas seda tehti. Lisaks kvantitatiivsele tekstiuurimisele on autorit huvitanud ka, miks tõlked on just sellised nagu nad on. Selles osas aitab kognitiivne tõlketeadus, mis püüab teada saada tõlkijate mõtlemisprotsessidest ja ajutegevusest tõlkimise ajal. Kuigi doktoritöö sellist originaaluurimust ei sisaldanud, puudutatakse ka neid teemasid nii teiste uurijate kui tudengite tehtu abil. Siin saab tutvuda Marju Taukari doktoritööga. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

Marju Taukar kaitses 2020. aasta maikuus
Tallinna Ülikoolis doktoritöö tõlkelisest eesti keelest. Doktoritöö uurimismaterjaliks olid keelekorpused, kuid töö kirjutamise ajal hakkas teda rohkemgi paeluma tõlkimisprotsessi olemus, et millised protsessis toimuvad tõlkija peas tõlkimise ajal. Ta edendas seda uurimissunda peamiselt Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistritõppe raames, suuresti oma Taani jt väliskolleegide abil ja Tartu Ülikooli foneetikalabori toetusel. Kolmanda suunana on Marju Taukar tegelenud terminoloogia ja otseselt terminitööga. Terminitööl põhines teha magistritöö, millest kasvas välja inglise-eesti-inglise kokandussõnastik ning ka hiljem on ta igas töövaldkonnas tegelenud terminitööga. Praegu töötab ta Sisekaitseakadeemias inglise keele lektorina.

10. märts kl 18:00 ettekandeõhtu – ettekande peab Raili Uibo oma doktoritööst, mis käsitleb seksuaal- ja soovähemuste teemasid. Raili Uibo on Södertörni Ülikooli soouuringute (genusvetenskap) osakonna lektor ning kaitses oma doktoritöö 2021. aasta juunis. Ettekandes räägitakse, mis käsitleb LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer/kväär) inimeste lähedaseid suhteid Eestis. Vastuse saab küsimustele, kuidas LGBTQ inimesed lähedasi suhteid mõistavad ja praktiseerivad, millist rolli selles mängib hoolitsustöö ja mida tähendab kväär-hägusus. Näited põhinevad välitööle ja intervjuudele LGBTQ inimestega. Raili Uibo ingliskeelse doktoritööga saab tutvuda siin: http://sh.diva-portal.org/smash/record.jsf?pid=diva2%3A1548932&dswid=-2633  Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

10. veebruaril algusega kl 18:00 peab ettekande Ivika Jakson. Ettekandes räägitakse viljatuse bioloogiast ja sotsioloogiast veidi laiemas võtmes. Seletatakse, miks emaka limaskest viljatuse valdkonnas viimasel ajal populaarsust on kogunud ja millised takistused selle ala arengut, ja sellega seoses ka viljatuse ravi arengut, pidurdanud on. Kuna Ivika Jaksoni doktorantuuri väitekiri keskendus insuliini mõjule emaka limaskestale, siis annab ka ettekanne lühikese, sisuka ülevaate insuliini võimalikust mõjust viljakusele ja viljatusele. Ivika Jakson on viimase aasta günekoloogia-sünnitusabi arst-resident Karolinska Ülikoolihaiglas. Doktorikraadi kaitses ta 2021. aasta oktoobris Karolinska Instituudis, arstiteaduskonna lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikoolis. Ettekannet on võimalik jälgida ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

10. veebruaril, kohe peale ettekannet, toimub ETSR aasta-üldkoosolek, orienteeruva algusajaga 19:15. Palume kõigil liikmetel osa võtta! Koosolekuga saab liituda ka Zoomi teel. Zoomi lingi saab kirjutades e-posti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

SÜGIS 2021

Ettekanded toimuvad Stockholmi Eesti Maja 5ndla korrusel Viru ruumides ent on jälgitavad ka Zoomi vahendusel digitaalselt.

9. septembril kl 18:00peab ettekande KTH teadur Kati Lindström teemal ‘’Kultuuripärand ‘viimasel puutumatu keskkonnaga’’ mandril – kellele ja milleks?2020. Aasta Antarktika ekspeditsiooni pilgu läbi’’

Dr. Kati Lindström on teadur Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli (Kungliga Tekniska Högskolan) Tehnika-, teadus- ja keskkonnaajaloo osakonnas ning Tallinna Ülikooli Keskkonnaajaloo Keskuses. Tema teadustöö keskmes on küsimus kohtade ja maastike väärtusest: miks otsustatakse kaitsta teatud paiku, looduskeskkondi ja liike ja miks teised jäetakse kaitseta? Lindström on õppinud ja töötanud erinevates teadusasutustes Jaapanis ning Eestis, mistõttu ka tema teadustöö keskkonna väärtustamisest katab erinevaid geograafilisi piirkondi. Siia mahuvad projektid kultuuripärandist ja keskkonnakaitse poliitika etableerumisest Antarktikas, erinevate pärandiliikide ja kogukonna suhe Jaapanis, tuumajaamade kohavalik, eesti keskkonnaliikumiste ajalugu ja Külma Sõja aegne militaarmaastike kujunemine Balti mere rannikul. Lindström on Eesti Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komisjoni liige, Eesti ICOMOSi liige, ICOMOSi Rahvusvahelise Polaarpärandi Komitee ekspertliige, Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse asutajaliige ja juhatuse liige aastatel 2011-2020, Euroopa Keskkonnaajaloo Assotsiatsiooni Balti regiooni esindaja ja juhatuse liige aastatel 2017-2021ning Balti Keskkonnahumanitaaria võrgustiku BALTEHUMS asutaja ning koordinaator.

Ettekande tutvustus: Kultuuripärand “viimasel puutumatu keskkonnaga” mandril – kellele ja milleks? 2020 aasta Antarktika ekspeditsiooni pilgu läbi

Antarktikast räägitakse tihti kui viimasest puutumatu keskkonnaga kontinendist, ometi on mandril lisaks kümnetele teadusjaamadele veel rohkelt kultuuripärandiobjekte. Antarktika mandrit valitsetakse Anatrktika lepingu režiimi alusel ning ehkki see seab esikohale looduskeskkonna kaitsmise ja teadustöö, näeb see ette ka olemasolevate ajalooliste objektide säilitamise. Hetkel on kaitsealuste objektide nimekirjas 96 paika, mille seas on suuremaid ekspeditsioonihütte nagu Nordenskjöldi ekspeditsiooni talvejaam Snow HIlli saarel või Scotti Discovery Hut, külmale kontinendile elu jätnud inimeste haudu, aga ka sümbolobjekte nagu Lenini ja Arturo Prati büstid või mälestustahvel USA tuumajaamale. Ent see pole veel kõik: ehkki implitsiitselt on kaitse all kõik ajaloolised objektid, mis on pärit varasemast kui 1957. aastast, puudub ametlikust nimekirjast suurem osa varase hülge- ja vaalaküttimisega seotud paikadest ning Antarktika kõige arvukamaid arhitektuuriobjekte – hädaohuks mõeldud varjualuseid – on kaitse all vaid näputäis. Eesti on Antarktika lepingu vaatlejaliige, kuid ühtegi pärandobjekti meil hetkel nimekirjas ei ole. Rootsi aga on täisliige ning kaitstud pärandi nimekirja kuuluvad kõik kolm Nordenskjöldi 1901-1903 aasta ekspeditsiooniga seotud hoonet. Aga kuidas kohad kaitse alla võetakse? Kes otsustab, mida ja kuidas peaks kaitsma?Miks peaks üldse puutumata looduse mandril kultuuripärandit kaitsma? Eriti kui viimane koosneb peamiselt ühekordselt kasutatavast, äraviskamisele mõeldud prügist. Mis saab Antarktika kultuuripärandist siis, kui kliima soojeneb?  Käesolev ettekanne läheneb neile küsimustele 2020 aastal toimunud Rootsi-Argentiina ühise Antarktika ekspeditsiooni CHAQ2020 kogemuse kaudu. CHAQ 2020, milles osales ka tänane ettekandja, eesmärgiks oli dokumenteerida Rootsi kultuuripärandit Antarktikas, teha pakilisemaid parandustöid ning uurida, mis saab sellest pärandist, kui Antarktika edasi soojeneb. (Ekspeditsioonist lähemalt võib lugeda meltinghistory.org)

7. oktoobril kl 18:00 tuleb külla Stockholmi Ülikooli arheoloogia professor Mats Burström, kes räägib Eestis maasse kaevatud perekondlikest varandustest teise maailmasõja ajal. Ettekanne ‘’Minnesgömmor’’ toimub rootsi keeles.Join Zoom Meeting
   https://us02web.zoom.us/j/88363568770?pwd=VUhCTzd5eFV3SkQyZjBaUmkreWU3QT09Meeting ID: 883 6356 8770
   Passcode: 450646Stockholmi ülikooli arheoloogia professor Mats Burström räägib Eestis teise maailmasõja ajal suure põgenemise ajal maasse kaevatud perekondlikest varandustest. Inimesed lootsid peagi naaseda Eestisse ja need üles kaevata, kuid nii ei läinud. Jutustused peidetud ja mõnikord ülesleitud varandustest näitab kuidas maailmapoliitika sündmused mõjutasid perede saatust mitmeid põlvkondi. Prof Mats Burström on ka kultuuriajakirjanik ning töötanud teadurina Rootsi Muinsuskaitseametis. Loeng toimub rootsi keeles.

Mats Burström är professor i arkeologi vid Stockholms universitet. Han är även verksam som kulturskribent och har tidigare varit forskningsledare vid Riksantikvarieämbetet.

Föreläsningen Minnesgömmor handlar om föremål som grävdes ner av människor på flykt från Estland under andra världskriget. De hoppades snart kunna återvända och hämta upp sina ägodelar, men så blev det inte. Berättelserna om de gömda och ibland återfunna ”skatterna” visar hur världspolitiska skeenden har format enskilda familjers livsöden i flera generationer.

Bildtext: Utsnitt av en ”skattkarta” som visar platsen för en gömd tunna fylld med föremål. Foto: Enn Nõu.

• novembril kl 18:00 peab Helena Faust ettekande Karl Schlossmanist, Eesti Teadust Akadeemia esimesest presidendist, kes emigreerus Rootsi 1944 aastal.
• detsember – eestikeelse ülikooli 102. aastapäeva aktus. Külla tuleb Tartu Ülikooli ja Karolinska Instituudi reproduktiivmeditsiini professor Prof. Andres Salumets ja peab viljakusravi teemalise ettekande.

KEVAD 2021

VIRTUAALSED ettekandeõhtud läbi platvormi Zoom.

10. märts – ETSR aasta üldkoosolek. Ants Andersoni ettekanne teemal ’’Keeleuuenduse ääretud võimalused. Kas ja kuidas keelt parandada?’’.

8. aprill kl 18.00  – Karolinska Instituudi (KI) doktorandi Olivia Luige ettekanne teemal “DNA ja RNA matkimine sünteetiliste analoogidega – terapeutilised oligonukleotiidid ja kunstlikud ensüümid geneetiliste ja viirushaiguste raviks”.

Join Zoom Meeting
https://us02web.zoom.us/j/81653572178?pwd=bDJabWVSVjZHeHpkVXIzWFZrZjBlUT09

Meeting ID: 816 5357 2178
Passcode: 621529

Tutvustus: Sünteetilised DNA ja RNA analoogid ehk terapeutilised oligonukleotiidid on paljulubavad ravimid, millega on võimalik mõjutada haigustega seotud geneetilise informatsiooni avaldumist ja seega ravida laastavaid seni ravimatuid geneetilisi haigusi. Vead geneetilises informatsioonis kanduvad DNAst RNAsse ja seejärel RNAst valkudesse. Traditsioonilised ravimid on väiksed molekulid, mille märklauaks on enamasti valgud, kuid paljudele haigustele on sellisel moel raske ravi leida. Terapeutiliste oligonukleotiidide võime seonduda komplementaarse DNA või RNA ahelaga võimaldab katkestada haigusi põhjustava bioloogilise informatsiooni ahela enne, kui see valkudele edasi antakse. Selleks et aga oligonukleotiide ravis kasutada saaks, on vajalik arendada keemilisi modifikatsioone, mis annavad oligonukleotiididele vastupanuvõime kaitsmaks neid ensümaatilise lagundamise eest ning parandavad nende võimet rakusiseste märklaudadeni jõuda. Esimene terapeutiline oligonuleotiid, fomivirsen, sai heakskiidu juba aastal 1998 tsütomegaloviirusest põhjustatud silmapõletiku raviks pärsitud immuunsüsteemiga AIDSi põdevate patsientide hulgas. Laialdasememat edu on oodatud juba aastakümneid, kuid viimaste aastate läbimurded on turule toonud mitmeid uusi oligonukleotiidi ravimeid (näiteks geneetiliste haiguste Duchenne’i lihasdüstroofia ja spinaalse lihasatroofia raviks) ning arvukaid kandidaate kliinilistes uuringutes, mis julgustab edasist teadustööd ja annab lootust lähitulevikus leida ravimeid lootusetuna näivatele haigustele.

Olivia Luige on lõpetamas bioorgaanilise keemia doktorantuuri Karolinska Instituudis, kus ta tegeleb teadustööga uurimisgrupis, mille töö hõlmab oligonukelotiidide modifikatsioonide arendamist, oligonukleotiidide ja peptiidide või väikeste molekulide konjugaatide sünteesi ning kunstlike ensüümide arendamist. Varasemalt lõpetas ta meditsiinilise ja bioloogilise keemia integreeritud magistrantuuri Suurbritannias Edinburghi ülikoolis.

Maikuus on planeeritud ringkäik Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Stockholmis (KTH) ja tutvustus elektrokeemiasse Piret Villo juhtimisel.

SÜGIS 2020

• 1. detsember kl 18:00 eestikeelse ülikooli 101. aastapäeva aktus. Eesti Teaduslik Selts Rootsis on tähistanud eestikeelse ülikooli aastapäeva juba alates aastast 1945, ja nii toimub ka sel aastal. Kahjuks COVID-19 pandeemia tõttu saab aktusest osa võtta ainult läbi veebi – külalisi oma kodudes ühendab esinejatega Stockholmi Eesti Majas virtuaalne internetisild. Osalemiseks klõpsa Zoomi lingil: https://us02web.zoom.us/j/81476325162?pwd=MVhpeGhNbTlST2dVNDlmdlhXWWJXdz09

Teaduslikus ettekandes tuleb juttu koroonaviirustest, COVID-19 haigusest, ravist, vaktsiini arendusest ja litsentsimisest. Dr. Helena Faust (PhD) töötab Rootsi Ravimiameti litsentseerimise osakonna vaktsiini töögrupis vaktsiinide efektiivsuse hindajana ning just hetkel on tal käsil Biontechi/Pfizeri koroonavaktsiini litsentseerimine. Dr. Faust on meditsiiniline mikrobioloog. Doktorikraadi omandas ta 2012. aastal Lundi Ülikoolis, teadusmagistri kraadi molekulaarbioloogia alal 2005. aastal Tartu Ülikoolis. Ta on avaldanud teaduslikke publikatsioone peamiselt inimese papilloomviiruse seroepidemioloogia ja vaktsinoloogia valdkonnas.

• 21. november kl 17:00 – 19:30 ülekanne ETSR Lõuna-Rootsi osakonna seminarist Väliseesti kirjanduse tähtsündmused. Üritus toimub virtuaalselt Zoomis, koosvaatamine Stockholmi Eesti Majas. Vaata infot ka Rootsi Eestlaste Liidu lehelt. Registreerumine virtuaalsele seminarile: https://rb.gy/def5q5.

• 19. november kl 18 Mirja Arnshav “De små båtarna och den stora flykten” (rootsi keeles) Doktoritöö, mille eesmärk on säilinud põgenikepaatidest lähtuvalt luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. Vaata infot ka Rootsi Eestlaste Liidu lehelt. Ettekandeõhtuga saab läbi Zoomi liituda klõpsates SIIN.
• 5. november kl 18 Balti hõbeda uurija Mai Raud-Pähn 100. Koostöös REL jt organisatsioonidega. Juubeli ettevalmistamisega seoses kogume lugusid Mai Raud-Pähnist. Kui teil on jagada mõni lugu või mälestus koostööst Mai Raud Pähniga, saatke see meile kas e-postiga teaduslikselts@gmail.com või postiga Wallingatan 34, 111 24 Stockholm, c/o Rootsi Eestlaste Liit.  Vaata infot ka Rootsi Eestlaste Liidu lehelt.
• 8. oktoober kl 18 Krista Kampus “Läänemere kliimavaldkonna arengud ja rahvusvaheline koostöö”.
• 25. september kl 17 Astrid Pajur „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Doktoritöö, mis peamiselt kirjalike allikate põhjal käsitleb varauusaja seisuslikku korda läbi rõivakultuuri prisma. 

KEVAD 2020

14.05 kl 18.00 VIRTUAALNE ettekandeõhtu läbi platvormi Zoom. Ettekannet peab Kari Käsper teemal ”Rändekriisist koroonakriisini: pagulased Eestis”. Ettekande kuulamiseks tuleb klikata lingil https://mau-se.zoom.us/j/68429133473 ning liituda veebinariga nimega Pille Pruulmann Vengerfeldt’s Zoom Meeting (Meeting ID: 684 2913 3473). Küsimuste korral palume ühendust võtta elektronposti aadressil teaduslikselts@gmail.com.

Kallis ETSR liige, seoses COVID-19 viiruse (koroonaviiruse) levikuga ei toimu seltsi kevadsemestril ettekandekoosolekuid. Anname plaanide muutustest teada esimesel võimalusel. Olge terved!

6.03 kl 17.00 ETSR aastakoosolek. Ootame kõiki seltsi liikmeid osa võtma.

Koosolekule järgneb filmiõhtu koos vestlusega, algus kl 18:00 dokumentaalfilm ‘’Marju Lepajõe. Päevade sõnad’’ 2019, režissöör Vallo Toomla. Külla tuleb Priit Rohtmets, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo vanemteadur, vestlust juhib Tiit Pädam. Filmi kestus on 58 min. Üritus toimub koostöös Eesti Kultuuri Koondise ja Estetic filmiklubiga. Filmiõhtu on ETSR liikmetele tasuta, teised huvilised peavad lunastama kinopileti 70 SEK (Klubi Estetic liige), 100 SEK (mitteliikmed). 

SÜGIS 2019

11.12 kl 17:00 toimub emakeelse Tartu Ülikooli 100. juubeli tähistamine aktuse ja muusikaga. Aktusele järgneb pidulik vastuvõtt. NB! Palume osalemisest eelnevalt teada anda klõpsates SIIA või kirjutades aadressil teaduslikselts@gmail.com hiljemalt pühapäevaks 8.12. Täpsem kava on toodud alloleval kutsel. Oled oodatud!

7.11 kl 18.00 Kristina Kallas teemal ”Vene küsimus” Eestis: kuidas on kulgenud lõimumine?

Kristina Kallas on Tartu Ülikooli teadur ja uue liberaalse erakonna Eesti 200 asutaja ning esimene esimees. Kristina Kallase teaduskarjäär on keskendunud venekeelse elanikkonna lõimumise väljakutsete uurimisele endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Ta on keskendunud Eesti probleemi sügavuti uurimisele, kuid on analüüsinud ka venekeelse vähemuse lõimumise protsesse ja rahvusriigi arenguid Lätis, Moldovas, Kõrgõstanis, Kasahstanis ja Ukrainas. Ta töötab OSCE Vähemusrahvuste Ülemkomissari eksperdina endistes Nõukogude Liidu vabariikides ning on osalenud mitmel valimisvaatlusmissioonil Ukrainas. Ta on Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees ning on nõustanud Eesti valitsust mitmete järjestikuste lõimumise arengukavade koostamisel. Kristina Kallasel on bakalaureuse kraad ajaloos Tartu Ülikoolist, ajaloo magistrikraad Kesk-Euroopa Ülikoolist Ungaris ning politoloogia doktorikraad Tartu Ülikoolist.

10.10 kl 18.00 Liia Hänni ettekanne ”Kas Eesti riigihoone vajab remonti?”

Liia Hänni on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika erialal ja töötanud pärast ülikooli lõpetamist 20  aastat Tartu Observatooriumis astrofüüsikuna. Sellel erialal on ta omandanud PhD teaduskraadi. Tema karjääri teaduses katkestas lülitumine poliitikasse ja valimine 1990. aastal nii Ülemnõukogu kui ka Eesti Kongressi saadikuks. Liia Hänni on tegelnud  süvitsi Eesti riigi taastamise küsimustega olles vastavate töörühmade liige ning  Põhiseaduse Assamblee redaktsiooni- toimkonna esimees. Ta on valitud Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmeks. Aastatel 1992 – 1995 oli ta  omandi- reformi läbiviimise eest vastutav minister. Alates 2005. aastast on Liia Hänni seotud e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmiga olles selle esimene juht ja praegu vanemekspert. Tema eesmärgiks on aidata kaasa demokraatia uuenemisele  infoühiskonnas.

7.09 Seltsi väljasõit Tallinnasse. Külastame Ruth Rajamaaga Pirita kloostrit, Maarjamäe ajalookeskust ja kommunismiohvrite memoriaali.

Ruth Rajamaa on kauaaegne ETSR liige ja hiljuti ilmunud raamatu ”Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607” autor.

KEVAD 2019

7.03 kl 18.00 Kristel Engman ettekanne ”Eesti välispoliitika sõnas ja teos – minevikus ja täna”. Järgneb ETSR aastakoosolek kl 19:00.

24.03 kl 14.00 Jaak Prozes ettekandega ”Venemaa soome-ugri rahvaste olukord, põhiprobleemid ja koostöö”. Dokumentaalfilm ”Veelinnurahvas” (1970), režissöör Lennart Meri. Sissepääs tasuta. Avatud kohvik.

4.04 kl 18.00 Virve Raag ettekanne “Nimed avalikus ruumis poliitiliste muutuste tuules”.

Virve Raag on õppinud Tartu ja Uppsala ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust,  filosoofiadoktor (1998, Uppsala ülikool) väitekirjaga keeleuuenduse mõjust eesti keele vormiõpetusele (The Effects of Planned Change on Estonian Morphology). Aastast 2005 Uppsala ülikooli dotsent. Uppsala ülikooli eesti keele õppejõud alates aastast 1979 (1987-1993 soome-ugri keelte õppetooli õppetöö juhataja ja 2005–2015 nüüdiskeelte õppetooli juhataja). 1993-97 ka Stockholmi ülikooli eesti-rootsi tõlkide koolitamise õppejõud ja aastast 1995 riikliku Kammerkolleegiumi (Kammarkollegiet) eesti–rootsi tõlkide ja tõlkijate atesteerimise komisjonis. Olnud rootsi-eesti suursõnaraamatu (2004) peatoimetaja. Peamisteks uurimisaladeks on eesti ja vadja keel, eesti keele standardiseerimine ja ideologiseerimine, Rootsi eestlaste keel.

3.05 kl 18.00 Andres Laan videoloeng tehisintellektist.

Andres Laan õppis Cambridge’i Ülikoolis neurobioloogiat ja töötas seejärel kolm aastat teadurina Max Plancki Aju-uuringute Instituudis. Praegu uurib ta doktoritöö raames Champalimaudi Instituudis kollektiivset intelligentsust tehislikes ja bioloogilistes süsteemides. 2016. aastal võitis Andres Laan koos kaasautoritega Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikul konkursil peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” artikliseeriaga „Mõtlemise masinavärk”. Ta on ka populaarteadusliku raamatu ”Tehisintellekt: loomadest ja masinatest” autor.  

SÜGIS 2018

28.09 kl 17.00 Ruth Rajamaa raamatu ”Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607” esitlus. Vestlust juhib Evelin Tamm.

4.10 kl 17.00 Helga Merits “Balti ülikool” ja 18.30 “Geislingeni lapsed”

15.11 kl. 18.00 Evelin Tamm “Aino Käärik 100”

1.12 kl 18.00 Emakeelse Tartu ülikooli 99. aastapäeva aktus. Külas prof. Tõnu Lehtsaar Tartu Ülikoolist. Aktusele järgneb pidulik õhtusöök.

KEVAD 2018

3.05 kl. 18.00 Katrin Pütsep Karolinska Instituudist: “Luuüdihaiguse diagnostikameetodi arendamine baasteadusest kliinilisse kasutusse ”

5.04 kl. 18.00 Kersti Kriisk Tallinna ja Stockholmi Ülikoolist: “Kohalikud heaolurežiimid: universaalsed sotsiaalsed õigused või õige omavalitsus”

8.03 kl. 18.00 Ruth Rajamaa “Pirita Klooster 1407-1607”. Järgneb ETSRi aastakoosolek kl. 19.00.

13.02 kl. 18.00 Eesti Vabariik 100 ETSRi teadussümpoosion. Esinevad Mai Raud-Pähn, Raimo Raag, Imbi Paju, Ago Pajur, Evelin Tamm ja Pille Pruulmann Vengerfeldt. Õhtu lõpeb Teadusteatri etteastega.

SÜGIS 2017

1.detsember kell 18.00 eestikeelse ülikooli 98. aastapäeva tähistamine.
Ettekandega “Kuumad ja külmad kooslused: kuidas rahvad tekivad ja kaovad” esineb prof. Martin Ehala. Klaveril esitab Arvo Pärdi ja Eduard Tubina loomingut Toomas Tuulse. Luulet loeb Kairi Ilison.
19.30 õhtusöök
Hind 250 kr. Maksmine kohapeal. Registreerimine õhtusöögiks hiljemalt 28. nov. teaduslikselts@gmail.com või SMS Helena Faustile 076-110 82 26.

Prof. Martin Ehala ettekanne analüüsib ajaloost ja kaasajast pärit näidete põhjal, kuidas kollektiivsed identiteedid tekivad ja kuidas neid kasutatakse ühtekuuluvustunde loomiseks. Tugeva ühtekuuluvustundega kooslused on võimelised aktiivselt tegutsema rühma tuumväärtuste nimel. Külmad kooslused toimivad liikmete isikliku kasu saamise soovist või karistuse vältimise kartusest. Ajaloo areenilt võib kaduda niihästi kuumi kui ka külmi kooslusi, kuid põhjused on erinevad. Ettekande aluseks on Martin Ehala värske raamat “Signs of identity. The anatomy of belonging”.

9. november kell 18.00 Dr. Anti Liivat. “Materjalidest, mis liigutavad elektriautosid”. Dr. Liivat on Uppsala Ülikooli materjaliteaduse- ja tehnoloogia teadlane ning tegeleb uute liitiumi ja naatriumiakude valdkonnas.

5. oktoober kell 18.00 Ph D MD Teet Pullerits “Allergia: poolsajand arusaamist sajandivanusest diagnoosist”

KEVAD 2017

4. mai kell 18.00 Harry Mutvei 67 aastat teadustööd Stockholmi Riiklikus Loodusloomuuseumis

6. aprill kell 18.00  Katrin Uba ”Protestid ja nende mõju Rootsi poliitikas, 1980-2011“
Katrin Uba on politoloogia dotsent Uppsala Ülikoolis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalsed liikumised ning protestide mõju poliitilistele otsustele, noorte poliitiline osalus Euroopas, ning ametiühingute roll ühiskonnas. Üks tema viimaseid uurimisprojekte keskendus koolide sulgemise vastastele protestidele Rootsi valdades. Lisaks on Uba koostanud esimese andmebaasi Rootsis, aastatel 1980-2011, toimunud protestide kohta.

16. märts kell 18.00 emakeelepäevale pühendatud ettekandeõhtu. Külas Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang ettekandega “Eesti keel maailmas” 

9. veebruar
kell 17.00 naisajaloo uurija Evelin Tamm “Eesti ajaloo valged laigud Marie Reisik 130”
kell 18.30 ETSR aastakoosolek 2017

SÜGIS 2016

1. detsember eestikeelse ülikooli 97. aastapäeva tähistamine
17.30 Aktus
Klassikaline muusika: Liisi Metsvahi (viiul) ja Linnea Vikström (tsello)
Ettekanne “Eesti rannikumeri rahututel aegadel” – prof. Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Meri eesti luules – esitab Indrek Parts
18.30 õhtusöök
Havets Wallenbergare (valgest kalast), kook ja kohv. Hind 250 kr. Maksmine kohapeal. Registreerimine õhtusöögiks hiljemalt 28. nov. teaduslikselts@gmail.com või SMS Helena Faustile 076-110 82 26.

3. november kell 16.00 Sügissümpoosium
– Kelli Lehto “Depressioon, ärevus ja saatuslikud geenid”
– Piret Villo ”Keemia – molekulide ehituskunst”
– Tõnis Lehto ”Peptiidide kasutamine geeniravimite transpordil rakku”
– Ivika Jäger ”Millega tegeleb rahandusteadus”
– Liisa Sõmersalu “Meedia roll kodanike kaasamisel”
– Sirle Sööt “Eesti presidendi valimiste juriidiline pool”
– Ruth Rajamaa ”Sündmus Põhja-Eesti rannikul aastal 1376”
– Evelin Tamm “Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu tegevusest Rootsis”

13. oktoober kell 17.15 prof. Anu Mai Kõll “Pagulased Rootsis 1944-1952: perekonnad ja igapäeva elu”
Peale suurt põgenemislainet Eestist Rootsi tehti ulatuslik uurimus kohanemisest, üheksa aastat peale saabumist. Andmeid on alles hiljuti korraldatud ja kasutamiseks valmis. Suur osa küsimustest  käsitleb perekonnasuhteid Eestis, põgenemisel ja peale saabumist. Mida saab selle aja oludest ja raskustest välja lugeda, näiteks perekondadest väga väikeste lastega, või üksinda emadest?

14. septembril kell 10.00 väljasõit Karolinska Instituudi Huddinge osakonda
Eestlastest teadlased tutvustavad oma tööd ja tööruume. Vaatame rakke, baktereid, mikroskoobislaide, roboteid ja teisi kasulikke masinaid. Juttu tuleb vähki põhjustavatest viirustest, emakakaelavähi vastasest võitlusest, klassikalisest patoloogiast, haiguste molekulaargeneetikast ja geeniteraapiast.

KEVAD 2016

ETSR ettekanded toimuvad Stockholmi Eesti Maja suures saalis, Wallingatan 34 ja on kõikidele huvilistele avatud.

12. mai kell 17.15 Tuulikki Bartosik, Eesti Muusika- ja teatriakadeemia pärimusmuusika eriala asutaja ja õppejõud “Eesti ja Rootsi rahvamuusika erinevused ja sarnasused: kaasaegse instrumendiga traditsioonilist muusikat tõlgendamas.”     

7. aprill kell 17.15 Maarja Saar, Södertörni Kõrgkooli sotsioloogia doktorand, “Eestlaste migratsioon Euroopas“.

10. märts kell 17.15 Kätlin Aare, Tartu ülikooli doktorand, “Kõneplaneerimine ja vestluskavatsused hingamismustris”.

4. veebruar kell 17.30 Dr med sc Kristiina Rajaleid ”Epigeneetilisest epidemioloogiast”.

4. veebruar kell 18.30 ETSR aastakoosolek

SÜGIS 2015

1. detsember kell 17.30 Emakeelse ülikooli aastapäeva aktus Stockholmi Eesti Maja suures saalis
Teadusliku ettekande peab Uppsala ülikooli soomeugri keelte professor Rogier Blokland. Esineb tenor Mikko Pulkkinen. Päevakohast luulet loeb Kairi Ilison. Kõik on teretulnud! Kes soovib, võtab osa aktusele järgnevast õhtusöögist samas, millest tuleb teatada telefonil 08-913833 (Ants Anderson) või 070 554 8678 (Ruth Rajamaa) hiljemalt 26. novembril. Õhtusöögi hind on 320 krooni, maksta kohapeal.

3. november kell 16 ETSR sügissümpoosion- sõna saavad eesti päritoluga teadlased Rootsis
16.00 Ülo Langel “Peptiidiuuringud ravimiarenduses”
16.20 Helena Faust “Inimese papilloomviiruste seroloogia”
16.40 Kaarel Krjutshkov “Tänapäev rasedate diagnostikas“
17.00 Taavi Lehto “Geeniterapeutilistest raviviisidest“
17.20 Mariann Koel “Kuidas uurida esimest suhtlust ema ja loote vahel“
17.40 diskussioon ja paus
18.00 Evelin Tamm “Nais(soo)ajaloo uurimisest Eestis“
18.20 Alo Ervin “Elav ajalugu ja arheoloogia”

1. oktoober kell 18 prof. Hain Rebas “Eesti riigkaitse taastamine 1992/93: Esimene kontseptsioon ja nn. Iisraeli relvatehing”

Üritused toimuvad Stockholmi Eesti Maja suures saalis, Wallingatan 34.